*Kass ei saa endiselt elust aru*

Minu arvuti on lolliks läinud. Jube raske midagi korda saata, kui terve elu tiirleb virtuaalmaailma ümber aga arvuti pidevalt näkku hüppab. Nädalavahetus ja sellele eelnev on olnud vahelduva eduga meeldiv, vahel tuli jube palju vihmas jalutada, külmetada ning uute inimestega vaielda. Videviku käisin vaatasin ära ja olgem ausad - kui seal Robert Pattinsoni ei oleks, poleks see pooltki nii vaadeldav. Pikaks oli venitatud aga saan ju aru, et raha tahetakse teenida ja säärase suurejoonelise saaga kiire lõpp oleks piinarikas. Ei. Tegelikult on see film selline mõnus vahepala, kus saab unistada, et ehk röövib  mindki kunagi seksikas sädelev vampiirhärra ja peab minu üle võitlust mees-hundiga. Reedel olin tööl ka. Sõin Luccas mõnusalt kõhu täis, käisin kinos - mis oli VALLUTATUD teismeliste tüdrukute poolt ja õhtul suundusin Mariliisi ja Monsaga sünnipäevadele. Ma ei tea ikka veel, kus ma käisin aga kindel olen selles, et kell kuus hommikul ma sealt ära tahtsin tulla aga so-called takso pani mind middle-of-nowhere maha. Tekkis väikene arusaamatus. Mhmh... Koplis! Ei, vahva oli! Jalutasin sealt jala koju. Vihma käes. Üldse ei kartnud elu pärast. Telefoni pole. See jäi sinna. Pean asendustelefonile asendustelefoni leidma. Pole meeldiv. 
Oi, ja laupäeval. Meie läksime Priiduga söömistuurile. Polnud just palju maganud. Kell pool üksteist õhtul täiskõhu ja üleväsimusega ei ole just suurt peale hakata. Ja toitu oli nii palju! Jätsin Mozzas imesupertruper maitsva salati järgi, mis on ime, sest ma söön alati kõik ära. Nii kurb on praegu mõelda sellele. Kooki ja teed nautisime Komeedis. Puudu jäi ainult lumi. Juhei! 
Reedel maksin lennukipiletid ära. Täitsa ise teenitud raha eest! Tükike stipendiumit ja palka ning voila! Ma nüüd lähen. Ja unistan. Ilus elu!