Ärkasin. Esimese asjana võtan kätte tahvelarvuti. See on mul alati käepärast. Peaaegu, et kaisus.
Otsejoones Facebooki.
Miks ma seda teen?
Harjumus? Tobe harjumus. Isegi mitte vajalik tobe harjumus.
Kui ma Mark Zuckerbergist dokumentaali vaatasin, torkas mulle juba esimese kaadri juures pähe küsimus, kas see tüüp ise ka teab, mida ta loonud on? Midagi nii võimast. Globaalset.Tegelikult pole olemas inimest, kes poleks Facebookist kuulnud, veel enam seda külastanud. Kuidas saab miski nii tavaline muutuda nii fenomenaalseks? Ma pean silmas seda, et enne Facebooki olime ju taolise netikeskkonnaga kokku puutunud küll ja küll - Rate, Orkut... viimane sarnanes vast enim Facebookile aga ikkagi läksid kõik sujuvalt üle näoraamatu peale.
Kipun arvama, et Facebookist sai alguse ülemaailmne komme istuda sõpradega restoranis ninad nutitelefonides. Kas polnud mitte nii, et Twitter ja Instagram said tohutult populaarseks peale Facebooki? See paganama Facebook! Vaat, et rikub meie sotsiaalelugi ära, samas arendades viimast olulisel määral edasi. Loogika puudub.
Albert Einstein teadis kunagi mainida, et kord saabub aeg, mil tehnoloogia võtab võimu inimkonna üle ja järele jäävad vaid idioodid.
Teate, ma ei taha üldse kõlada nagu üks vana kuri tädi saatest "Kodutunne", kes oli kardinaalselt muutuste vastu ning keelas lapselastele mugavusi, öeldes, et hellitame nad ära, kui ehitame tuppa korraliku kanalisatsiooniga WC ning pesemisvõimalused. Nagu ma juba esimeses lauses mainisin, kasutan ise Facebooki IDIOOTSELT palju. Temas on miski, mis tõmbab tagasi!
Püüan praegu nii meeletult otsida mingisuguseid negatiivseid külgesid aga võib-olla neid polegi? Võib-olla Facebook teeb meile head? Võib-olla polegi tegu kurjajuurega?
Kui keegi oskab mulle lühikese lausega targalt ära seletada, miks me Facebooki nii tihti külastame, siis palun tehke seda!
Mina seda postitust kirjutades selgusele ei jõudnud, ja ega ei muul ajal ei jõuagi.
No comments:
Post a Comment