Inspiratsioonist ja motivatsioonist

Otsin inspiratsiooni, et midagi lahedalt motiveerivat kirja panna. Kui keegi teda näinud on, siis jagage neid umbkaudseid koordinaate. 

... Mis on tegelikult tobe, sest ma olen nii palju näinud ja teinud aga ikka ei oska midagi tabavat kirja panna. 

Ema ütles mulle, et peaksin tihedamini postitama. No, ma siis postitan!

Pariisis olles ammutas Sandra ikka isukalt uusi mõtteid ja inspiratiooni. Mina kõndisin ringi ja mõtlesin, et mis minust nüüd saab...

Järgmine aasta peaksin oma lõputööd vorpima, et siis juba ülikooliga tadaa teha. Issand appi... mis ma peale seda teen? Pean ju täiskasvanuks hakkama. Lähen toimetusse tööle ja hakkan Delfis Igor Mangi horoskoopidest ja Selveri toidupoekettidest kirjutama?

Ja siis ma pean ju kodu otsima, abielluma, lapsed saama, koera võtma ning kaks korda aastas reisil käima.

Milline pinge...

Seega ma otsustasin. Jään siia. Gentis läheb üsnapea soojaks. Istun Grasleil ja vaatan päevast päeva jõel ulpivaid turismipaadikesi. Vaatan ja vahepeal söön natuke jäätist kah. Ja olen seal nii kaua, kuni igav hakkab. Aga võib-olla ei hakkagi kunagi igav!

Paar päeva tagasi rääkisime Rotterdami kohalikus baaris istudes unistustest. Evelina jutustas, kuidas ta kirjutas keskkooli lõpus, et soovib raamatuid kirjutada ja ehk isegi asutada oma kohviku. Oskan temaga samastuda, sest mõtted nendest vahvatest tegudest tooksid mulle naeratuse näole. Ja siis ma mõtlesin... kas mitte igaüks ei taha päris iseenda toidukohta, romantilist ja pisikest. Ja kas mitte igaüks ei tahaks iseenda elu paberile kirjutatuna kaante vahele köita?

Ja siis mul tekib küsimus... mis teeb minust teistest parema ja edukama inimese? Mitte, et ma endas kahtleks. Lihtsalt... ma pean ju midagi välja mõtlema.

Olen inimene, kes peab end hästi palju tõestama. Kas just teistele, ei tea. Pigem iseendale.

Igatahes jõudu ja jaksu algaval nädalal. Kui päike tuleb välja, on kohe palju lihtsam, seda ma tean!