Reedel, peale kooli, läksin Kadrioru parki Priiduga istuma. Peale seda sain kesklinnas Annu ja Mariega kokku. Pidime buduaari turule minema aga nad olid seal juba ära käinud. Pidavat hullult rahvast olema. Saime kokku bistros, tegime kiired sänkud ning Marie läks koju end õhtuks valmis panema. Meie Annuga jalutasime vanalinnas, sõime jäätist ning otsustasime bestsellerisse istuma minna. Oi, taaskord sõi meie mõistust toit. Me naersime, ja naersime, ja naersime. Vahepeal ühines meiega Priit, siis Annu ema, siis läks Annu ema ära, siis läks Priit ära ja siis ta tuli jälle tagasi ja siis ta läks jälle ära. Kella kaheksa ajal otsustasime end kokku võtta ning sünnipäevaks valmis panema minna. Jalutasime minu juurde, panin ennast riide ning saime Annu vanematega Tiskresse. Vahepeal ostsime selverist Markale hello kitty suhkruvatti. 
Eile hommikul olin üksi kodus. Ärkasin kella kaheteist ajal, tegin ahju tule ning puhaksin oma mitte-magamist välja. Mõnus oli. Varsti tuli Priit mulle külla. Õhtul läksin ema ning Lymarlega ootamatult Stingi kuulama. Tegelikult pidi isa minu asemel minema aga ta kadus ära. Kontsert oli elamus. Rahvas võttis tohutult hästi vastu. Kõik kohad olid väljamüüdud. Enne kontsertit võis väljas näha inimesi siltidega - ostan kaks piletit! Pole siis ime, et Sting Eestis kolmandat korda on. Peale muusikat tahtsime ruttu koju saada. Taksot saada oli võimatu ning rahvas trollipeatuses oli lugematu. Siiski otsustasime end trolli peale pressida, mis oli omaette elamus! Mõnus on võõrast meest kallistada, kui trolliuks kokku-lahku käis. Naersime ema ning Lyga end peast soojaks. Koju jõudes, magama jäädes, kripeldas üks küsimus ... Kas Eesti jääb siin käinud artistidele meelde, südametesse ?