Arvatavasti olen ainuke inimene, kes kirjutab blogi nii tihti. Aga ma ei saanoo! Jõudsin kell pool üks öösel koju ja avastasin, et kartulipuder, mis ma päeval tegin, on ülesoolatud. Persse! Kelle muuga ma seda emotsiooni jagan, kui mitte blogiga. Kõik teised on reede õhtul ju kusagil peol, joomas ja kommilaksu all. Seega, isa-ema-sandra ... andke andeks, et ma kartulipudru p*rse keerasin.

Eile, neljapäeval, käisin isaga viru tänava mäkis !!! Blogist võib lugeda, et käin seal päris tihti aga tegelikult ei käi. Lihtsalt, teile tundub ! Tegelt ka!!! Terve see aeg, kui isaga seal istusin, hädaldas ta, et jumala eest me siit ruttu ära saaks. No, talle kohe üldse ei meeldinud. Sõime kähku kaks mäkk chickeni einet ära ja läksime hubasemasse kohta istuma, sest isa nõudis seda! Sattusime rotermanni platzi. Kiirelt-kähku tee ja kook sisse ning jooksin trammi peale, et priitu kella viieks üllatada. Sain hakkama. Jõudsin õigeks ajaks. Olen uhke enda üle. Musi!

Täna käisin vaatamas maailma kõige ilusamat filmi - 500 päeva armastust. Ei jaksa rääkida sellest.


Kartulipuder on ikka veel soolane. Mida ma tegema peaks?