Ja kuna ma pole nii ammu blogi kirjutanud, siis teen kaotatud aja tasa. Ega kolm postitust päevas ei näita veel seda, et mul pole elu. AUSALT! ... khmkhmmm...

Igatahes... tahtsin teiega jagada enda emotisooni. Ma olen täna terve päev kodus olnud, üksi. Voodis lamanud. Väga laisk on olla. Jube laisk. Kohe nii laisk, et lasin Mona rõdule hädale, sest ei viitsinud temaga välja jalutama minna ... või mis jalutama? Tavaliselt laseme ta vabalt välisuksest välja aga täna ma ei viitsinud isegi välisukseni minna. Jubeee... aga teate mis? Jumala lahe on olla. Pea on pisut paks otsas ja kui püsti tõusen, käib terve tuba ringi aga selle kõik teeb heaks tunne, et käisin täna trennis ! :D Ja peas tiirleb Anna Karenina, no mida? Ei. Gossip girl ja grey anatoomia (Annu, kurat, ajas mulle ka fenomeni peale) tunduvad hetkel paremad. Suur muffin inimesele, kes tuli mõttele panna sarjad internetti üles. Ja teate mis on kõige hullem? Mul on kapis nussa, see valgete triipudega, jube hea asi, mida saiale? määritakse aga MUL POLE SAIA! uuh... Sellegi poolest homme lähen ja olen tubli. Loen raamatut ja jooksen töölt läbi. Ehk isegi maksan oma võlad ära (mitte, et see minust sõltuks ja mitte, et ma kaelani võlgades oleks, lihtsalt... ) aga keda see huvitab? Igatahes... vaadake sea of shoes blogi ja tundke kadedust, et teil pole nii ilus elu ja palju raha, et endale iga päev, IGA PÄEV, uusi givenchy või chaneli jalanõusid ja kingi soetada või hoopis new yorki või jaapanisse lennata. Hahaa... paras meile, kes me oleme lihtrahvas :D Ma isegi ei tea, miks ma selle üle naeran :D haaa:D:D 

üksindus ja tuba laksib ära. vabandust öeldu pärast.