Mis juhtub siis, kui arvutis asetsevad 14tuhat pilti umbe jooksevad? Lisaks puudub mul viirusekaitse ning läpakas on ligi neli aastat vana. Ma ei taha mõeldagi, kui kõik ära kaob. Täna ta juba hüppas paar korda, mida varem teinud pole. Pool mu elu on siin. Peaksin midagi ette võtma. JA võtangi!

Isaga Tartus käidud. Väljas on endiselt märtsikuu viieteistkümnes päev ja meid kõiki varitseb Siberiga kaasnev jääaeg. SHIIIT! Lugesin ükspäev, kuidas keegi tegi ettepaneku võtta kätte deodorandid ja neid välja tühjendama minna. P*rsse see globaalne pask... Peaasi, et väljas soe oleks. Arvatavasti ongi toredam, kui atmosfääri kimbutavad väikesed augud, kust päike täierauaga sisse sajab. Tegelt ka! Ma ei tee enam nalja... MA TAHAN SOOJA! AUSALT!

Täna lähen veel tööle. Ma luban, lubasin... eelmise nädala postituses. Raamatu võtsin ka juba kätte. Minust saab asja, usute või mitte! 

Kodus mul endiselt süüa ei ole (kui välja jätta supp, mis maitseb nagu vesi. Kuuldavasti pidavat see jube tervislik olema. Nii nad siin räägivad). Keegi minust välja ei tee. Ma olen ju kasvavorganism, jumal küll! Ma vajan midagi muud... peale kapsa-vee supi. Järgmine nädal lähen ceasari-lõhe salatit sööma... ja Annu, ma võtan sinu endaga kaasa! TEGELT KA! Mul kama! Alice't lähen ka vaatama. Teen üldse palju toredaid asju. 

Lähen nüüd kapsa-vee suppi sööma... 

... Teie aga õppige hästi ning olge targad, sest kes siis muu seda teeb?